EASi toetused ettevõtetele

Kellele sobivad EAS-i toetused?

EASil on toetuseid erineva profiiliga ettevõtetele aga ka riigiasutustele ning omavalitsustele, kuid suuremad toetused on suunatud ettevõtete kasvu toetamiseks. Näiteks suurinvestori toetus (1 000 000),  tootearenduse toetus (500 000) ja ettevõtte arenguprogrammi toetus (500 000).

Kasvu toetavad meetmed on küllaltki toote- ja teenusekesksed. Toetatakse toote- ja teenuseinnovatsiooni, uutele turgudele minekuks uute või oluliselt uuendatud konkurentsivõimelisemate toodete ja teenuste arendamist, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamist. 

EAS-i toetused sobivad ennekõike ettevõtetele, kelles nähakse potentsiaali tervikuna Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatajana. Kuidas selgusele jõuda, kas EAS-i toetust on mõtet minna küsima? 

• Kõigepealt tuleks arvestada, et EAS enam ei toeta alustavaid ettevõtteid ning ka tegevusalade osas keskendutakse peamiselt töötlevale tööstusele (välistatud on põllumajanduses tegutsevad ettevõtted ja nt alkoholi tootmine – täpne välistuste nimekiri on toetuse info või toetuse määruse juures alati toodud). 
• Ettevõte peaks olema juba mõned head aastad tegutsenud ning ettevõtte majandusnäitajad peaksid olema korras. Lisaks sellele tuleks mõelda, kas on olemas ka piisav ambitsioon ja soov kasvada (ning arusaam, kuidas seda saavutada). Hea on teha ka lühike enesediagnostika (EAS laseb seda teha, kui ettevõte pöördub esmakordse toetuse sooviga kliendihalduri poole) ja mõelda võimalikele takistustele, mis kasvukiirust tagasi hoiavad. Kui nendeks takistusteks on näiteks ettevõtte enda juhtimisprotsessides vajakkajäämised vms, siis need võiks leida enne toetuse taotlemist lahenduse, kuna need võivad pärssida projekti edukat elluviimist. 
• Hea oleks mõelda, mis on konkreetse suurusega ettevõtte toetuste määrad  ja summad kõrvutatuna arendusprojekti esialgse indikatiivse eelarvega. Kas toetuse summa on kooskõlas selle vaevaga, mida tuleb näha toetuse saamiseks või kas näiteks 10% toetuse määra juures on arendusprojekti eelarve piisav, et saada maksimaalne toetussumma jne. 

Kui need põhimõttelised küsimused on läbi mõeldud, siis võib juba konkreetseid meetmeid uurima hakata. Valmisoleku analüüsimiseks võib mõelda, kas: 

• olemas on realistlik arendusprojekti idee  ja argumenteeritud arusaam sellest, et plaanitavad tulemused arendusprojekti tegevustega ka saavutatakse (osade meetmete puhul EAS jälgib müügitulu kasvu jms ka peale toetuse saamist ja arendusprojekti lõppu);
• eksisteerib reaalne soov eksportida uutele turgudele ja suuremas mahus ning ennekõike uuendades ja arendades oma tooteid ja teenuseid;
• on reaalne valmisolek värvata või muul moel kaasata juurde inimesi ja rakendada olemasolevaid kompetentse arendusprojekti läbiviimiseks: 
• on valmisolek ja avatus kaasata EASi kliendihalduri nõustamist ja muid EASi teenuseid (nt diagnostika, mentorlus vms) oma ettevõtte arendamiseks enne arendusprojektiga alustamist; 
• ettevõttel on administratiivset võimekust kas personali või sisseostetud teenuse näol projekti abikõlblike kulude seireks ja aruandluseks;
• riigiabi kaasamisel on olemas valmisolek jälgida, et projekt viiakse ellu kooskõlas riigiabi reeglitega (nt toetuse määra, tegevustega alustamise aega, rahastatavaid tegevusi kitsendatakse sageli grupierandi määrusega, kui antav abi on riigiabi);
• projekti omaosaluse katmine on läbi mõeldud ja seda toetavad ka ettevõtte finantsnäitajad ning prognoosid: 
• arendusprojektil on märgatav mõju ettevõtte arengule ja see viib ettevõtte tegevuse uuele tasandile;
• ettevõttel on valmisolek teha eeltööd —  uurida turge, konkureerivaid teenuseid ja tooteid, mõelda läbi põhilised riskid ja nende maandamise meetmed.